Grobiņa
Linna kohal asus skandinaavia päritolu rahva koloonia. Ühes sealsest kolmest muinaskalmest olid surnud maetud analoogselt Mälareni oru kalmetega; ülejäänud kaks olid Gotlandi asukad.
Skandinaavlaste kontrolli alla jäi piirkond kuni 9. sajandi keskpaigani. Seejärel tõusid kohalikud elanikud Rimberti Vita Ansgari kohaselt üles. Umbkaudu aastal 854 üritasid piirkonda alistada taanlased, ent edutult. Seejärel ründas neid alasid Rootsi kuningas Olof I, kel õnnestus vallutada 7000 kaitsjaga Söborgi linn, mida peetakse üldiselt Grobiņaks, seejärel suunduti aga 15 000 kaitsjaga Apulia (tänapäeval Apuolė peale). Rootsi arheoloogide Birger Nermani, Karl-Alfred Gustawssoni ja Hans Hanssoni väljakaevamised kinnitavad kroonikate tõepärasust.
Taas on seda asulat mainitud 1230. aastal (Esestua). Tänapäevast nimetust kujul Grobin kasutati esimest korda aastal 1253. Aastal 1560 ehitati sinna esimene kirik ja avati kool.
Seal asuvad Grobiņa ordulinnuse varemed. Keskajal oli see Grobiņa foogtkonna linnus, kus resideeris Grobiņa foogt. See ehitati 14. sajandil endisele kuralaste linnamäele. Aastal 1660 oli see ajutiselt Kuramaa hertsogi Jakob Kettleri residentsiks. Aastal 1664 valmis praegune kirikuhoone. Linnaõigused sai Grobiņa aastal 1695 Friedrich Kasimir Kettlerilt. Aastal 1710 laastas linna katk.
Aastal 1941 hävitas osa linnast Punaarmee suurtükituli, kannatada sai ka luteri kirik. 2009. aastani kuulus Liepāja rajooni. Aastatel 2009–2021 oli linn Grobiņa piirkonna keskus.
Kaart - Grobiņa
Kaart
Maa (piirkond) - Läti
Läti lipp |
Läti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis kuulub alates 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), 29. märtsist 2004 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ja 1. maist 2004 Euroopa Liitu (EL).
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
EUR | Euro (Euro) | € | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
LT | Leedu keel (Lithuanian language) |
LV | Läti keel (Latvian language) |
RU | Vene keel (Russian language) |